19. märts 2010

Siiruviirulised hakklihapirukad

Oh neid pirukaid, saatanast ma ütlen. Selleks ajaks kui teine plaaditäis rullikesi ahjus välja saab, on esimene juba ära söödud!!! Küsimuse peale, et kas ma teen juusturulle või vormisaia juustuga, vastab mees, et  ükskõik, nii kui nii söön kõik kahe sekundiga ära. Ja tõsi ta on. Ja jumal tänatud, jääb mulle vähem. Rannahooaeg ikkagi varsti käes...:)


Vaja läheb:
25 g pärmi
1 dl käesooja vett
2 dl käesooja piima
1 spl suhkrut
1 tl soola
1 spl õli
8 dl jahu
350 g hakkliha
2 muna
1 sibul
Santa Maria lihaüldmaitseainet
soovi korral ka 100 g riivjuustu

Tee nii:
Hõõru pärm suhkruga vedelaks ja jäta natukeseks seisma kuni pärm hakkab kergelt vahutama. Lisa piim, vesi, sool, jahu  ja õli ning sõtku taigent kuni see hakkab käte ja kausi küljest lahti. Aseta taignakauss sooja kohta kerkima ca 30-40 minutiks (taigen peab olema kerkinud vähemalt kahekordseks). Vajuta taigen alla ja kergita veel 30-40 minutit. Tükelda vahepeal sibul peeneks ja prae klaasjaks. Lisa ka hakkliha ja pruunista. Lõpuks löö pannile ka üks muna, sega ning lase hüüpida. Maitsesta lihaüldmaitseainega. Kui taigen kerkinud, siis rulli see jahusel laual ca 0,7 cm paksuseks ristkülikuks. Kata tainas hakklihaseguga ja veereta rulli.Vajadusel vajuta kätega taignale ja venita rull pikemaks.  Lõika ca 18-neks tükiks ning jaota need kahele ahjuplaadile. Pintselda pirukaid lahtiklopitud munaga ning jäta 20 minutiks kerkima. Küpseta 200 kraadi juures 20-25 minutit kuni pirukad on ilusad kuldpruunid.

17. märts 2010

Leivaga raamitud härjasilmad toorsuitsusingiga

Leiva sisse praetud muna on minu jaoks üks maitsev mälestus lapsepõlvest. Ema valmistas mulle seda tihti nii koolipäeva hommikutel kui ka nädalavahetustel. Vahel võib isu peale tulla suvalisel ajal ja tihtipeale juhtub, et isu jääb peale. Parim on härjasilm muidugi koduleivaga, sellest ei saa üle ega ümber. Usun, et paljudes kodudes valmistatakse praemuna sellisel kujul, samas mõned pole kuulnudki. Seetõttu lisan resepti siia.




Vaja läheb:
Kaks viilu vormileiba
Kaks muna
toorsuitsusinki
soola, pipart

Tee nii:
Kuumuta pannil õli. Lõika leivast välja ruudud ja aseta koos tekkinud leivaraamidega pannile. Löö munad raamidesse ning prae ühelt ja teiselt poolt. Küpsusaste vali vastavalt sellele, kas soovid vedelat või kõva munakollast. Serveeri näiteks toorsuitsusingiga. Praetud leivaruudud on parimad ürdivõi või juustuga.

15. märts 2010

Sibulamoosis küpsenud kanafilee krõmpsuva saiapuru all

Sain oma Rannamõisa auhinna kätte:) Oleme neljapäevast saati juba linnuliha söönud ja oi, kuidas mulle see meeldib. Linnuliha on üldse meie pere toidulaual sage külaline. Sõbranna rääkis mulle mõni aeg tagasi, kuidas ta sibulamoosiga kana valmistas. Tõi mulle karbiga Olde Hansa sibulamoosi ka, et kindlasti prooviksin. Tema määris terve kana moosi sisse, mina otsustasin aga hoopis fileed teha. Igatahes tulemus sai super! Mahlane ja kergelt magus. Ning mis peamine - jube lihtne valmistada!


Vaja läheb:
ca 500 g kanafileed
3 spl sibulamoosi
meresoola
30 g võid
100 ml riivsaia

Tee nii:
Pane ahi 200 kraadile sooja. Lõika fileedele külje pealt pikuti sisselõige, et tekiks tasku. Määri fileed korralikult moosiga kokku ja osa moosist pane ka "taskusse". Raputa peale natuke soola. Pane pann õliga tulele ja lase korralikult kuumaks. Pruunista fileed ühelt ja siis teiselt poolt kuldpruuniks. Vahepeal valmista saiapuru. Selleks näpi või, riivsai ja noaotsatäis soola ühtlaseks puruks. Tõsta kana vormi, pudista saiapuru peale ning pane 15-20 minutiks ahju. Ja ongi valmis!

13. märts 2010

Sooja leiba, mõtelge...


Koduleiva tegemine on viimasel ajal väga trendikaks saanud. Leivakoolitused on pungil täis, rukkijahu tootmine on kasvanud ning nõudlus poeleivale vähenenud. Ja ega ma ei imestagi. Kui leivategemise pisik ikka sisse saanud ja koduleiva maitse suus, siis naljalt poes enam käsi leivakotini ei sirutu. Jumaldan seda mõnusat leivalõhna, millega tuba täitub, kui pätsikesed ahjus valmima hakkavad. Ja need esimesed soojad viilud paraja võikihiga... Oma esimese leivateoni jõudsin umbes pool aastat tagasi. Ega esimesed korrad saja protsendiliselt ei õnnestunud küll. Mõtlesin isegi loobuda, kuid õnneks ma seda ei teinud. Iga korraga saab leivategu aina käepärasemaks ja leib üha maitsvamaks.

Vaja läheb:
Peotäis juuretist
1 l käesooja vett
ca 1,2 kg rukkijahu
1,5-2 dl suhkrut
5-6 tl soola
Lisandeid vastavalt soovile ja maitsele


Leivaküpsetamise ABC

Koduleiva valmistamise võib jagada neljaks etapiks:

1.Juuretise valmistamine/kääritamine
2.Leivataigna valmistamine
3.Leiva kergitamine
4.Leiva küpsetamine

Protsess võib tunduda väga aeganõudev ja keeruline, kuid tegelikult on see aeg, mis otseselt tähelepanu nõuab, väga lühike. Järgnevalt on iga etapp ka lahti seletatud.

Juuretise valmistamine

Juuretise valmistamiseks võib kasutada keefiri, petti, jogurtit või õunamahla. Samuti läheb vaja rukkileiba, mis soovitavalt võiks olla juuretisest tehtud 100%-line rukkileib. Sega omavahel ca 5 dl vedelikku ja 3-4 viilu leiba. Kata kauss toidukilega või kaanega ja jäta sooja kohta (25-27°C) seisma, et saaksid areneda leiva valmimiseks vajalikud mikroobid ning tainasegu muutuks happeliseks. Lase juuretisel seista 2-3 päeva.

Kui kord juba juuretis valmistatud, siis edaspidi võetakse uus juuretis ehk juuretisepoeg leivataignast ning juuretise valmistamine leivast ei ole enam vajalik. Öeldakse, et ise tehtud juuretis saab „hoo sisse“ alles 4-5ndal küpsetamiskorral, kuid see ei ole reegel. Oleneb, millistel tingimustel juuretis valmib.

Mina olen juuretise saanud sõbranna käest, mistõttu puudub kogemus juuretise valmistamisest. Informatsioon on pärit erinevatest internetiallikatest.

Juuretise kääritamine

Juuretise käärtamine on protsess, mille käigus algab hapnemine piimhappebakterite toimel. Kui piimhape moodustub, siis hävivad jahus olevad bakterid. Lisaks moodustub hapendumise käigus äädikhapet, CO2, alkoholi ja maitset andvaid aineid. Sellest tingituna võib kauemaks ajaks külmikusse jäetud juuretisel tekkida hapukas lõhn.

Juuretise kääritamiseks sega suures kausis juuretisepoeg 1 liitri käesooja veega. Lisa järk-järgult ka rukkijahu nii palju, et tekiks keefiri või hapukoore paksune mass. Kata kauss rätikuga ja seejärel tekiga. Aseta kauss sooja kohta: radiaatori lähedale, põrandaküttega põrandale, kamina äärde vms. Juuretis võiks käärida kohas, kus ei ole niiske ja ei toimu aktiivset liikumist. Käärita juuretist 8-16 tundi. Kui soovid hapumat leiba, käärita kauem. Kui soovid aga vähem haput, siis pigem lühemat aega.





Pildil on näha, kuidas kääritatud juuretis vahutab. Kausi äärel on näha, kuidas juuretis on üles-alla käinud (see on märk sellest, et juuretis on taigna tegemiseks valmis)


Mina kääritan juuretist radiaatori kõrval  ja kuna mulle ei meeldi väga hapu leib, siis teen seda 8-10 tundi.

Leivataigna valmistamine

Kääritatud juuretisele lisada 5-6 tl soola, 2 dl suhkrut ja järk-järgult niipalju rukkijahu kuni sõtkumisel hakkab taigen „lurtsuma“. Mida rohkem jahu lisad ja mida kõvem on tainas, seda tihkemad leivad tulevad. Pehmema taigna puhul tulevad õhulisemad leivad. Kui taigen on valmis, siis tuleb võtta peotäis juuretist. See ongi juuretisepoeg järgmise leivateo jaoks (juuretisekarpi ei ole vaja vahepeal pesta). Kui soovid teha leivad erinevate lisanditega, siis tuleks taigen jaotada vastavalt kahte või kolme eraldi kaussi. Sõtku taignale juurde lisandid ning tõsta taigen võiga määritud vormidesse. Taignast piisab kahe suurema või kolme väiksema vormi jaoks. Pese käed taignast puhtaks ning silu märgade kätega taigen vormides siledaks. Vajuta kahe sõrmega leibade sisse augud.

Juuretisepoeg aseta kaanega karpi ning pane koos kerkivate leibadega sooja kohta käärima. Kui leivad lähevad ahju, siis pane juuretisepoeg külmkappi. Karbikaanele võib teha sisse ka mõned augukesed, et juuretis saaks „hingata“. Külmas säilib ta umbes kolm nädalat. Pildil juuretisepoeg enne kääritamist ja pärast.




 Mina lisan taignale 5 tl soola ja 1,5 – 2 dl suhkrut. Vahel lisan ka peotäie paar nisujahu.

Leiva kergitamine

Taignaga täidetud vormid aseta sooja kohta kerkima kuni vormid on taignaga täitunud ja pealt kenasti kumerad. Kerkimist on hea jälgida eelnevalt taignasse vajutatud aukude abil – kui need on kadunud, võib leivad ahju panna. Protsess võtab aega 2 – 4 tundi.

Leiva küpsetamine

Kuumuta ahi 225 kraadini. Ahju põhja võib panna kausi veega, et lisada niiskust. Enne kui vormid ahju paned, pintselda taigent õrnalt veega. Küpsetamine võtab tund aega. Kõrgem kuumus küpsetamise alguses tagab leibadele ilusa kooriku. Vahepeale pintseldamine on oluline, et koorik ei saaks liiga krõbe.

1.Kuumuta ahi 225 kraadile
2.Pintselda leibasid, alanda kuumus 200 kraadile ja küpseta 20 minutit
3.Pntselda leibasid, küpseta 10 minutit
4.Pintselda leibasid, küpseta 10 minutit
5.Pintselda leibasid, küpseta 10 minutit
6.Pintselda leibasid, alanda kuumus 175 kraadile, küpseta 10 minutit

Lülita ahi välja, jäta leivad veel 5 minutiks ahju. Võta vormid ahjust välja ja lase neil seista 10 minutit. Kummuta leivad vormist lauale ja aseta soovitavalt restile, et õhk käiks ka leibade alt läbi. Kui leivad kõmisevad neile koputades, on nad valmis. Kata pätsikesed niiske rätiga ja jäta järelvalmima.

Ahjutemperatuuri ja pintseldamise intervalli soovitan valida vastavalt oma ahjule. Esimeste küpsetamistega peaks saama ahju iseloom ja leibade käitumine selgeks. Peaasi, et koorik saaks ilus, ei mureneks ja ei kõrbeks ning leib saaks seest küpse.

Mina küpsetan leivad tavaliselt õhtul ning jätan nad hommikuni räti alla seisma. Otse ahjust tulnud leib on kergelt nätske ja raskemini lõigatav, kuid maitsev sellegipoolest.

Lisandid

Lisaks tavalisele rukkijahule võib taigna hulka segada ka nisujahu, kliisid, rukkihelbeid, linnasejahu, linnaseekstrakti jms, maitseks jahvatatud koriandrit, aniisi, kardemoni jms. Taignale võib lisada erinevaid seemneid, pähkleid, suitsupeekonit, sinki, erinevaid juuste, kuivatatud ja värskeid puuvilju, komme, šokolaade jms. Lase aga fantaasial lennata!

Minu lemmikuks on kõige tavalisem seemneleib ja köömneleib. Seetõttu lisangi ühele pätsile 10-15 g köömneid ja teisele 100 g päevalilleseemneid. Olen paar korda lisanud leivataignale ka 1 dl kamajahu. Päris huvitavat maitset andis, positiivses mõttes. Kuid jääksin siiski kõige tavalisema rukkileiva juurde.

Tähelepanekuid

1.Juuretis käärib ja leib kerkib paremini kohas, kus ei ole niiske ja jahe. Elasin kolm kuud tagasi korteris, kus oli niiske ja soe püsis sees ainult siis, kui kamin küdes pidevalt. Leib ei kerkinud ja üle korra oli mingisugune probleem. Nüüd elan keskküttega korteris, kus on alaliselt soe ja õhk on kuiv. Juuretis käärib ja leivad kerkivad mühinal.
2. Kui juuretis käärib üle (tunda väga tugevast ninnatorkavast hapust lõhnast) ei tasu sellest leiba teha. Leib saab jube hapu ning tekitab kõhuhädasid. On korra juhtunud.
3. Mõnusam on juuretis käärima panna hommikul (nt kell 9.00), leivataigen vormidesse õhtul (nt kell 19.00) ja leivad küpsetada enne magama minekut (nt kell 22.00). Siis jõuavad leivad hommikuks järelvalmida, olles valmis söömiseks.
4. Taigent on lihtsam valmistada käsitsi sõtkudes kui puulusikaga segades. Ikka sooja käe ja südamega!


Ma  ei ole otseselt leivakoolitusel käinud. Sain juhtnööre ja õpetusi sõbranna Ragnelt (tema leivateost siin), kes käis koolitusel Annely Maksani juures.

11. märts 2010

Kerge singi-oa salat

Lihtne teha ja hea vaheldus hommikusele võilevale või omletile. Sobib hästi ka liha kõrvale.


Vaja läheb:
1 purk punaseid Kidney ube
150 g sinki
1 tomat
jupp kurki
1 spl õli
maitseks meresoola ja musta pipart


Rammusamaks kõhutäieks võib lisada ka juustukuubikuid ja valada üle koorekastmega. Maitseb samuti hästi.


Tee nii:
Loputa ube sõelal küma veega ja nõruta. Lõigu sink, tomat ja kurk. Sega kõik kokku ning lisa õli ja maitseained. Ongi valmis.

Pannkoogilasanje kalkunihakklihaga


Retseptis olevad pannkoogid meeldivad mulle just maitse tõttu - mõnusad munased ja sobivad hästi soolaste pannkookide tegemiseks. Lasanje sai oodatust isegi maitsvam, kuigi mina tundsin natuke puudust just valgest kastmest, mida lasanjele samuti lisatakse. Mehele maitses aga just nii. Järgmisel korral proovin ka koos valge kastmega. Hunnik värsket salatit on säärasele toitvale kõhutäiele lausa kohustuslik:) Mees lisas ka külma koorekastet.




Vaja läheb:


Pannkoogid:
2 muna
400 ml keefiri
3-4 dl jahu
1 väike tl meresoola


Täidis:
450 g hakitud kalkuni kintsuliha (Rannamõisa), võib asendada tavalisega
2 sibulat
2 suurt küüslauguküünt
3 tomatit
4 spl tomatipastat (ca 125 g)
1 tl suhkrut
250 g juustu (riivituna)
meresoola, musta pipart
basiilikut, tüümiani 

Tee nii:
Valmista pannkoogid. Selleks klopi munad lahti, sega juurde keefir, jahu ja sool. Kuumuta pannil õli, lisa 1,5 kulbitäit taigent, aja see korralikult üle panni laiali ning küpseta keskmisel kuumusel mõlemalt poolt (täisvõimsusel jäävad koogid liiga nätsked ja ei küpse läbi, panni kaanega katta ei ole vaja). Tee nii viis korda. Tõsta koogid jahtuma. Haki üks sibul ja prae see pannil klaasjaks. Lisa hakkliha ja prae segu kuldpruuniks. Maitsesta meresoola, musta pipraga ja ühe pressitud küüslauguküünega. Valmista tomatikaste. Selleks haki ka teine sibul ja tükelda tomatid. Kuumuta poti põhjas natuke õli, lisa sibul ja prae klaasjaks. Lisa ka tükeldatud tomatid ja tomatipasta. Lisa kohe maitseks basiilik, tüümian, meresool, pipar ja teine pressitud küüslauguküüs. Sega ja keeda segu kuni see on pehme ja ühtlane. Aseta võiga määritud või küpsetuspaberiga vooderdatud ümmarguse vormi põhja üks pannkook. Määri peale 1/5 tomatikastmest, kata 1/5 hakklihaga ja juustuga. Aseta peale teine pannkook ja korda eelnevat tegevust kuni on kastme, hakkliha ja juustuga kaetud ka viimane viies pannkook. Küpseta 200 kraadi juures ca 30 minutit kuni juust on pealt kuldseks küpsenud. Serveeri värske salatiga.



6. märts 2010

Kreemjas kanasupp krõbeda koore all

Miks mitte üllatada pererahvast pühapäevasel lõunal veidi teistmoodi esitletud supiga. Krõbedat katet on mõnus supi sisse kasta ja leiva asemel süüa ning kate aitab suppi soojana hoida. Mul on väga hea meel, et see retsept sai Rannamõisa retseptivõistlusel lohutusauhinna, milleks on 300 krooni väärtuses linnuliha tooteid. Ootan põnevusega juba seda auhinnakotikest!:)




Vaja läheb:
500 g kartuleid 
100 g porgandit 
800 ml vett 
1 kanapuljongi kuubik 
½ sibulat 
ca 450 g Rannamõisa broilerifilee ribasid 
6 peekoniviilu 
2 spl naturaalset Merevaiku 
250 g lehttaigent
meresoola, pipart
muna

Tee nii:
Lõika kartul ja porgand kuubikuteks ning pane külma veega tulele. Kui vesi on keema läinud, lisa puljongikuubik. Samal ajal lõika kanafilee ribad väiksteks kuubikuteks, tükelda sibul ja lõika ka peekon ribadeks. Pruunista sibul pannil klaasjaks, lisa peekon ja kanakuubikud ning prae segu kuldpruuniks. Maitsesta meresoola ja musta pipraga. Kui kartul-porgand on pehmed, tõsta pott tulelt ja lisa Merevaik. Püreesta segu (kiirelt, et segu kleepuvaks ei muutuks). Nõruta kana-sibul-peekon liigsest rasvast ja sega supi hulka. Lase supil uuesti keema tõusta. Lõika lehttaignast 4 võrdse suurusega ruutu ja rulli need vajaliku suuruseni. Tõsta supp nelja kuumakindlasse vormi ja kata iga vorm taignaga. Pintselda taigen lahtiklopitud munaga üle. Küpseta 220 kraadi juures ca 10 minutit kuni taignakate on krõbe ja kuldpruun.

Kööginurk

Related Posts with Thumbnails