29. august 2010

Kreemjas kohupiima-toorjuustukook kakaosel põhjal

Tegu on ühe imemaitsva koogiga, mida olen sel suvel teinud oma kümme korda kindlasti. Muutnud olen toorjuustu ja kohupiima vahekorda ning sorte, kuid siin retseptis toodu on mulle kõige meelepärasem. Suve alguses hakkas sõbranna varustama mind oma kanade munadega, mis on julgelt öeldes tumeoranži rebuga. Nii ilusa kollase värvi jätavad juustukoogile, mistõttu on minu silmis talumuna lausa asendamatu ühes kohupiimases ja juustuses koogis. Maasikahooaeg on küll juba läbi, aga sama hästi sobivad kaunistamiseks mustikad, vaarikad, murakad, kirsid jms. Maitset ei riku ka marjade puudumine. Soovitan soojalt!


Vaja läheb:
4 dl jahu
1 dl suhkrut
3 spl (kuhjaga) kakaod
1 tl küpsetuspulbrit
150 g võid
0,2-0,3 dl külma vett

2 pakki Tere naturaalset toorjuustu
400 g vanillimaitselist kohupiima
100 g hapukoort
5-6 munakollast (olenevalt muna suurusest)
1 dl suhkrut
1spl vanillisuhkrut
soovi korral poole sidruni koor ja mahl (soovitan proovida, väga hea on!)

Tee nii:
Tõsta kõik koogi tegemiseks vajalik toatemperatuurile seisma (välja arvatud või, mis peab külm olema). Sega kausis koogipõhja kuivained ja näpi võitükikestega ühtlaseks puruks. Lisa vesi, sõtku ja vormi taignapall. Vooderda taignaga 24-26 cm läbimõõduga koogivormi põhi ja ääred vormi servani välja. Aseta põhi ahju soojenemise ajaks külma. Enne vormi ahju panemist tee kahvliga põhjale augud ning  vooderda servad fooliumiga, et need alla ei vajuks ja liialt ei küpseks. Hoia põhja 200 kraadi juures 10 minutit. Samal ajal valmista täidis. Selleks vahusta kohupiim ja toorjuust suhkruga. Lisa ka hapukoor, vanillisuhkur ja soovi korral sidruni koor ja mahl. Eralda munakollased valgetest ning sega need ilma mikserdamata ükshaaval kohupiima-toorjuustu segule. Võta koogipõhi välja ja aseta ahju põhja kauss veega. Vala segu vormi koogipõhjale (enne eemalda foolium) ning küpseta 160-170 kraadi juures ca 75 minutit. Lülita ahi välja ja lase koogil seista veel 10-15 minutit. Seejärel jäta ahi poollahti ning jäta kook tunnikeseks veel jahtuma. Kui kook on toatemperatuuril täielikult jahtunud, siis aseta ta külma ja lase seista üleöö. Serveerimisel kasuta meelepäraseid marju.

28. august 2010

Omlett minu mehe moodi

Peale kahekuust viibimist Norramaal jõudis ka minu kallis mees lõpuks koju. Selle aja jooksul suutis ta mitu korda helistada, et küsida saia tegemise retsepti... no midaa? Ja koju jõudes tehti tellimus ka topsile juuretisele, et järgmisel korral ise leiba küpsetama hakata. Pidin pikali kukkuma. Suurest rõõmust loomulikult. Väga meeldiv on kuulata, et ka minu teine pool tunneb huvi kokkamise vastu ja suudab seejuures ka loominguline olla. Üks ühine jututeema ja tegemine rohkem:) Eile hommikul tegime koos näiteks omletti. Päris piinlik on tegelikult nimetada seda koostegemiseks, sest  mina kloppisin vaid munad lahti ning lisasin piima ja jahu. Lauagi kattis laps. Retsept ei ole küll midagi enneolematut, kuid mulle meeldis lihtsalt mehe omletitegemise tehnika. Seetõttu otsustasin teha selleteemalise postituse. Näiteks kuidas keerata üks paks omlett ümber nii et ta ei purunue. Aga kõigest nüüd lähemalt...



Vaja läheb:
5 muna
2 kuhjaga tl jahu
150 g peekonit
10 kirsstomatit
100 g juustu
peotäis hakitud rohelist sibulat
soola

Tee nii:
Haki sibul, lõika peekon ja juust väiksteks kuubikuteks ning poolita tomatid. Klopi munad lahti. Sega jahu vähese külma veega ühtlaseks, et ei jääks tükke sisse ja lisa ka piim. Klopi jahu-piimasegu ja munad kokku, lisa maitse järgi soola. Pruunista peekon kergelt kuumal pannil. Keera pliidikuumus keskmisele, lisa pannile ka natuke õli ning kalla muna pannile peekoni peale. Raputa kohe peale ka juustukuubikud, roheline sibul ja tomatid. Jäta kaane alla hauduma kuni muna on hüübinud. Kata pann suure taldrikuga ja keera ümber ning libista omlett pannile tagasi. Lase ka alumisel poolel pruunistuda ja omlett ongi valmis.

21. august 2010

Täpilised kukeseene-ricotta pirukad

Olen tagasi! Ei ma ei käinud reisil, ei ma ei ole blogimisega lõpparvet teinud, ei ma ei ole ideedekriisis, jah ma teen endiselt süüa ja eriti küpsetan kooke... need on vastused, mida sain anda küsimustele, mis puudutasid blogis mitte millegi uue ilmumist. Lihsalt läks nii ja tahtsin nii. Ega siin erilisi suuri põhjusi ei olegi:) Igatahes olen nüüd tagasi. Sel puhul jagan teiega üht mõnusat pirukate retsepti. Tegelikult võib kasutada igasuguseid meelepäraseid seeni, kukeseen ei ole kohustuslik. Kuna hetkel on aga hooaeg, siis soovitan proovida just seda kooslust. Ma lihtsalt jumaldan kukeseene praadimise aroomi, väikse sibula, törtsu või ja soolaga loomulikult. Tavaliselt praen teadlikult juba rohkme seda maitsvat metsasaadust, sest enne piruka peale jõudmist leiab julgelt pool tee kõhtu. No kokk ju ometigi peab toitu maitsma, eks?!:)

Vaja läheb:   
Põhi on lihtsamast lihtsam - osta poest 500 g pärmi-lehttaigent ja jäta sulama.
1 pakk ricottat
150 g seeni
pool sibulat
suur peotäis hakitud rohelist sibulat
peotäis hakitud tilli
1 kollane talumuna
õli ja võid praadimiseks
soola

Tee nii:
Soojenda pannil õli ja prae hakitud sibul klaasjaks. Lisa seened ja ca 1 spl võid. Maitsesta soolaga ja jäta jahtuma. Lõika tartaleti vormiga või tassiga taignast rattad (mina saan 10 tk) ja aseta ahjuplaadile. Sega praetud seened ricotta, muna ja hakitud rohelisega ning vajadusel maitsesta veel soolaga (võib lisada ka natuke sidrunipipart). Kata taignarattad seene-ricotta seguga. Ülejäänud taignast vajuta nt pudelikorgiga väikseid täpikesi ning kata pirukad nendega. Küpseta 220 kraadi juures ca 15-20 minutit. Head isu!

Kööginurk

Related Posts with Thumbnails