Otsustasin kolida!

Mõnikord on nii, et tunned, kuidas elu on edasi läinud, ise oled muutunud ja keskkond, milles siiani toimetanud, vajab värskendust. Nii juhtuski, et otsustasin kolida - minu tegemisi ja toimetamisi võid näha nüüd hoopis uues blogis PLIIDI TAGA! :)

Kana-kookossupp spinati ja selle nädala peategelase Porgandiga

Selle supi serveerimiseks on täna kaks põhjust. Esiteks algas esmaspäeval "Sööme ära!" kampaania raames porgandinädal, mistõttu porgandit sisaldavad toidud on eriti au sees. Magus porgand mahedas kookossupis on imemõnus. Supp ise on veidi vürtsikas ja lihaga koonerdatud ei ole. Mulle meeldib seda suppi valmistada panni peal, kuid kellele säärane supikeetmise viis veider tundub, siis võib retseptis panni asemel pott lugeda :)

Teiseks algas täna Päikeseraadio poolt korraldatav retseptivõistlus "Kiired argiõhtu supid". Koos Ragne ja Üks kohvik esindajaga valime välja 5 parimat retsepti, mida saab maitsta Üks Kohvik päevamenüüs 21.10-25.10, igal päeval üht suppi. Infot auhindade ja võistluse tingimustest kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Vaja läheb:

500 g broilerifileed

2 porgandit

100 g porrut (ca 15 cm jupp)

100 g spinatilehti

200 ml kookoskoort

400 ml vett

2 küüslauguküünt

3-4 sl sojakastet

soola

1 tl purustatud koriandriseemneid

noaotsaga cayenne pipart

õli

Tee nii:

Kuumuta pannil õli, lisa viilutatud porru ja kuumuta paar minutit. Lisa ka viilutatud porgandid ja tükeldatud kanafilee. Pruunista segu seni, kuni kanatükid on küpsed. Sega juurde purustatud küüslauk ja spinatilehed. Lisa ka vesi ja kookoskoor ning sega korralikult läbi. Maitsesta sojakastme, soola, koriandriseemnete ja cayenne´i pipraga. Soovi korral riivi juurde ka ingverijuurt. Lase supil keema tõusta. Lülita pliit välja ja jäta pann kaanega kaetult järelkuumusele podisema. 

Kogus: kolmele-neljale

Marjad krõbedate karamelliste saiakuubikute ja piimaga

Postituse peamiseks põhjuseks on karamellised saiakuubikud, sest piima marjade peale oskab valada ju igaüks. Saiakuubikuid on tehtud nüüdseks juba kordi ja kordi, et süüa neid koos maasikate, mee ja pähklitega või siis marjade ja piimaga. Ka täna hommikul valmistasin neid terve pannitäie, enne kui lastega sõbranna suvila poole teele asusin. Peale mustikal käiku ja vaarikakorjamist oli hea seda lihtsat ja maitsvat magusrooga mugida.

Kohupiimakorbikesed barankade sees!

Käisin nädalavahetusel ühel sünnipäeval, kus perenaine pakkus väga huvitavaid lihapirukaid. Ise oli ta hirmus elevil, et kas ma ikka arvan ära, kuidas need tehtud on. Vaatasin ja maitsesin ja... baranka! Pirukatäidis oli pandud eelnevalt vees leotatud rõngikute peale ja siis ahju. Minu arvates täitsa geniaalne!

Šokolaaditäpsuline majoneesikeeks metsapähklitega

Kõigepealt alustan ma sellest, et lisasin blogisse lehekülje Rannamõisa Linnuliha, kuhu kogusin kokku kõik oma retseptid, mis aasta jooksul Rannamõisa linnulihablogis on ilmunud. Sealt leiab ideid erinevate pirukate, suppide, salatite ja ahjuroogade valmistamiseks ning linnuliha maitsestamiseks. 

Nüüd aga keeksi juurde! Lisaks Oma Maitse retseptide valmistamisele ja pildistamisele avanes mul mai kuust võimalus teha retsepte ka Tarplani Kaubanduse OÜ reklaamile, mis ilmub samuti Oma Maitse kaante vahel. Ettevõte on tuntud eelkõige oma "Provansaal" majoneesi poolest, mistõttu retseptid, mida valmistan, peavad sisaldama majoneesi. Raske ülesanne! Palju me siis ikka igapäevaselt majoneesi toidu valmistamisel kasutame. Peamiselt süüakse seda kas niisama toidu kõrvale kastmeks või siis pistetakse erinevatesse salati- ja dipikastmetesse. 

Õhkõrn rabarberikook

Mõnikord ikka juhtub, et kappi on kükitama jäänud mõni tops toorjuustu või pakk kohupiima/kodujuustu. Maiustuste korvis laiutab aga poolik küpsisepakk või šokolaad. Parim lahendus jääkide kõrvaldamiseks on ikka põll ette siduda ja kööki suunduda, et kokku segada üks mõnus kook. Sel viisil kappi tühjendades sündis üks uskumatult maitsev ja õhuline rabarberikook. Positiivne on see, et kui juustukoogid võiksid üldiselt soovitavalt külmas seista enne serveerimist, siis selle koogi võib pintslisse pista ka pooleldi soojana! 

Vaja läheb:

150 g šokolaadipisaratega küpsiseid

50 g võid

400 g toorjuustu

300 g kodujuustu

3 muna

1,5 dl suhkrut

pool pakki Juubeli tordipulbrit

2 suurt vart rabarberit

Peale raputamiseks kaneeli ja vanillisuhkru segu

Tee nii:

Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ja vajuta segu küpsetuspaberiga vooderdatud vormi põhja. Põhi jääb üsna õhuke. Tõsta vorm külma. Koori rabarber ja lõika viiludeks. Vahusta munad suhkruga. Sega juurde toasoe toorjuust, kodujuust, tordipulber ja rabarber. Vala segu vormi küpsisepõhjale. Raputa peale kaneeli ja vanillisuhkru segu ning küpseta 180 kraadi juures (keskmisest ühe võrra alumisel kõrgusel) ca 50 minutit. Kook peab olema pealt kuldpruun ja küps ning võib keskelt veidi võbiseda (kui on kook on liialt võbisev, siis küpseta madalal kuumusel veel natuke, kuid kook taheneb ka jahtudes). Jäta lahtise uksega ahju tunnikeseks jahtuma. 

Kogus: 20x20 cm suurune kandiline vorm või 22-24 cm läbimõõduga ümmargune vorm.

Koorene umbrohusupp kanapallidega

Sel aastal ootasin kevade ja suve tulekut kohe erilise huviga, sest esimest korda elus on mul päris oma aianurgake, kuhu mõnetunnise kaevamise ja kõplamise tulemusel on saanud pisike maasikapeenrake ja veidi suurem segasumma suvilat meenutav peenar. Ilmselgelt läksin seemnete külvamisega liiale ja pean nüüd taimi harvendama ja aias nende jaoks veel ruumi tegema. Redised saidki juba ümber istutatud ringiratast maasikataimede ümber, nii et maasika-redise peenar on valmis  ja ootan huviga esimesi magusaid vilju. Segasummas on tärganud peale rediste ka porgandid, pastinaak, murulauk, sibul, lehtsalat, piparmünt, kummel, mangold ja tulemas on veel 6 erinevat sorti suvelilli. Täitsa segane värk, või mis? Maitsetaimed ostan turult ja istutan ilmselt suuremasse vanni või ehitan neile oma kasti. Üldse tundub, et seemnete külvamine on üks tüütu tegevus. Olemas on küll tabletid seemnete idandamiseks, aga siis on kõik aknalauad karpe-kaste täis ja see ei ole üldse ilus. Järgmisel aastal ostan ilmselt kõik taimed turult ja istutan siis peenrale. Laisa inimese asi!

Ja raamatu saab endale...

Nagu eelmises postituses lubasin, siis loosin täna välja ühe "RETSEPTISAHTLI käsitöökapis". Võitjani otsustasin jõuda järgmise valemi abil:

Raamatus on 328 lehekülge, 2 autorit, 7 teemat ja postituse alla on jäetud 23 kommentaari. 328+2+7+23=360. Lasin lapsel öelda ühe suvalise numbri ja selleks oli 20. 360/20=18. Seega 18-nda kommentaari jätja saab endale raamatu ja selleks on Kerlin! Palun kirjuta mulle kaldaandra@gmail.com ning lepime kokku, kus ja kuidas saan Sulle raamatu üle anda.

 

Raamatu esitlus toimub 15.mail kell 17.00 Pärnus RAHVA RAAMATUS! Ootame teid!

Raamatu koha lähemalt:

http://www.serk.ee/

Ja raamatut tutvustav video ka:

http://www.youtube.com/watch?v=qFgRv2fTLyE

Ja valmis Ta saigi! „RETSEPTISAHTEL käsitöökapis“, läheb loosi ka!

Alles see oli, kui istusime Ragnega (kokkama.blogspot.com) tema hubases elutoas, nokitsesime prosside kallal, lürpasime kohvi ja arutlesime, et mis oleks, kui pistaks retseptid ühiste kaante vahele. Taolised käsitööõhtud, kus laud uppus niidi- ja lõngajuppide ning tasside-taldrikute alla, olid juba traditisiooniks saanud. Retseptid pidid saama täpselt sama lihtsad ja kiired kui need, mida käsitöötamiseks valmistasime.  Kuid lihtsalt toiduga piirdumine ei oleks olnud meielik. Taaskasutuse tulihingeliste pooldajatena otsustasime ka sel teemal sõna võtta. Ja nii ta nüüd ongi! Retseptisahtel täis lemmiktoite ja käsitöökapp täis ideid taaskasutuseks.

"RETSEPTISAHTEL käsitöökapis" ilmub lettidele 3.mail!

Kutsume teid raamatu esitlusele 15.mail kell 17.00 
Pärnusse RAHVA RAAMATUSSE. 

Raamatu 328 lehekülge peidavad endas nelja aastaaega, mis eristuvad eelkõige hooajalise tooraine poolest. Oleme retseptid ja käsitöö jaganud seitsme lemmikteema vahel. Nii algabki teekond kevadise ürdikasvatamisega, mil toidus mängib peaosa umbrohi. Käed mullast puhtaks pestud, asusime juba piknikule, kaasas enda valmistatud lauamängud. Maakodu ja turumelu paelusid meid aga nii väga, et hulk retsepte oli vaja lihtsalt välja sorteerida, sest neil teemadel oleks võinud lausa omaette raamatu kokku panna. Sügisesed vihmased hommikud veetsime sõbrannade seltsis, mistõttu on selle teema retseptid just hommikusöögiks igati sobivad. Talvised õhtud pühendasime patustamisele magusroogade ja potitoitudega. Raamatu viimane osa on üks suur ja uhke pidupäev – lapse sünnipäev, kus suurimateks toidukriitikuteks olid lapsed ise.

Retseptid on väga lihtsad ja ilma igasuguse peenutsemiseta kiirelt valmivad. Minu üheks lemmikuks on  Ragne valmistatud kohupiimapontsid, mille retsepti lasen teil raamatukaante vahelt piiluda:

Retseptisahtli valmides möödus pea aasta. Kokkamist ja pildistamist täis päevad osutusid tõsisteks tööpäevadeks, mis tihtipeale venisid oodatust pikemaks tänu erinevatele segavatele faktoritele. Näiteks otsustas ilmataat vihmakraani lahti keerata, kui pildistasime umbrohu- ja ürdipeenraid. Seejärel tabas mind 39-kraadine palavik, kui olime teel Ragne venna juurde, et maakodu teemat pildistada. Siis kukkus maha minu objektiiv, mis tähendas Ragnele topelt tööd ja minule puhkust abitöölisena. Seejärel kustusid Ragne arvutist kõik suve ja sügise teemade pildid, mis tähendas  uut kohtumist sõbrannadega hommikusöögi lauas. Kõike juhtunud arvesse võttes on uskumatu, et raamat on tõesti valmis saanud! 

Et ikka põnevust ka oleks, siis läheb loosi üks raamat! Et loosis osaleda, selleks jäta postituse alla kommentaar, mille sisus jaga mõnd vahvat taaskasutuse ideed. Raamatu omaniku hõiskan välja 9.mail!

Ma olen väga väga õnnelik, et kõik see vaev on nüüd seljataga ja reaalne tulemus käte vahel. Aga samas olen ka natuke kurb ja igatsev, sest koos Ragnega veedetud tööaeg oli täis huumorit, naeru, maitsvaid elamusi ja igati sujuvat koostööd. Aitäh Sulle, Ragne! Teeks iga kell uuesti!

Peedimuffinid valge šokolaadi täpsukestega

Juurikate magusroogades kasutamine ei ole enam midagi imestamisväärset. Porgandihalvaa, kõrvitsakook, avokaadojäätis... ja loomulikult ka peedimuffinid. Kes kardab tunda küpsetises ehedat peedi maitset, siis muretsemiseks ei ole põhjust. Peet annab pruunidele muffinitele kena lillakas-punase läike, magususe ja mahlasuse. Peale peedi on selles retseptis olulisel kohal ka kakao, mis mängib oma rolli suurepäraselt, kordagi reetmata, et tegu ei olegi šokolaadist nõretavate muffinitega.

Laimi blondie

Blondie näol on tegu brownie heledapäise kaaslasega, mille küpsetamisel on kasutatud valget šokolaadi. Kui neid kaht võrrelda, siis blondie´l jääb justkui iseloomu puudu, mistõttu ilma igasuguste lisanditeta maitseb ta lihtsalt nagu magus ja veidi nätse biskviit. Aga see ei tähenda, et blondie küpsetamist ette ei peaks võtma! Tulemus on kindlasti maitsev ja magusa sõpradele nauditav. Ja kuna tegu on jälle sellise retseptiga, millele kulub minimaalselt aega, siis valmib see maius meie kodus kindlasti veel ja veel. 

Minu retsepte võib näha ka Oma Maitse isuäratavate lehtede vahel!

Natukese jagu päevi tagasi helistas mulle sõbranna ja teatas: "Su pilt on esikaanel!" Ei saanud alguses arugi, millest jutt käib. Et mina või? Mis kaanel ma saan olla?!? Aga siis hakkas selginema... Oma Maitse kaanel kekutab minu vanaema retsepti järgi valmistatud rosinasilmne küpsisekorp. Üllatus oli suur, aga rõõm veelgi suurem, sest ma ei osanud midagi nii toredat oodatagi.

Alates selle aasta jaanuarist leiab minu retseptid ja pildid rubriigist SUPRAMAG, mis on pühendatud pere pisematele. Selle kuu numbris olevad toidud pärinevad esiemade retseptivihikutest ning on vastu pidanud aastakümneid. Memme hapukapsasupp ja vanaema korbid on üle kõige. Vaadake üle enda perekonna põlvest põlve kestnud retseptid ning õpetage ka oma lapsi neid toite valmistama. Nii võib kindel olla, et neid roogi valmistavad veel teie lapselapsedki. 

Juustukook

Lapsed on selge tõestus, et aeg lendab kohutaval kiirusel. Alles ma ootasin esimest junsut. Nüüd on ta juba nii vana, et valmistab koos minuga väikevennale pisikese sünnipäeva puhul kooki. Alles ma veeresin teise lapse ootel ringi, nüüd on ta juba nii vana, et sõrmega kooki näppides raputab ise pead ja pudistab "Pah, pah", sest emme fotoaparaadi taga karjub "Ei tohi, päh!". Pildistada on teda muidugi võimatu. Suure rutuga saab neli-viis klõpsu tehtud, kui asjapulk juba uudistades emme poole käputab...

Tomatine kalkuni-šampinjoni supp

Blogis on tühjus. Puhub külm ja kõle tuul... Et natukenegi sooja saada, siis siit poolt üks soojendav ja toitev supike, milles lihaga koonerdatud ei ole ja oht lusikas leeme sisse ära uputada on olematu. 

Astelpaju küpsised šokolaadis ja Küpsisevahetus 2012

Kui nägin Küpsisevahetuse reklaami, siis ilma pikemalt mõtlemata registreerisin ennastki. Kuna elurütm on kuidagi kiire viimasel ajal, siis esimene sõnum, et mind ootab üks pakike, tuletas meelde, et oleks aeg ka enda küpsised teele panna. Pühapäeva lõunal sammusingi, küpsised käevangus, läbi tuisu pakiautomaadi poole. Kui esmaspäevaks pakikesed saajateni ei jõudnud, siis siirad vabandused! 

Mulle saatsid küpsiseid Kärt (Roosamanna), Kairi (Kairi kokkab) ja Vivian (Soolasest magusani).

Kõik küpsised olid uskumatult maitsavad! Olen neid nüüd igal hommikul kordamööda kohvi sisse pistnud ja nautinud. Aitäh teile!

Vaja läheb:

200 g võid

65 g fariinsuhkrut

75 g mett

15 g astelpaju jahu (kuivatatud jahvatatud astelpaju marjad)

250 g jahu

1/3 tl soodat

150 g šokolaadi ja meelepärast kaunistust

Tee nii:

Vahusta või, suhkur ja mesi. Sega juurde jahu, sooda ning astelpaju jahu. Vormi taigen vorstikeseks ja keera küpsetuspaberisse. Jäta vähemalt 30 minutiks külma tahenema. Lõika "vorst" viiludeks ning küpseta 180 kraadi juures ca 15-20 minutit kuni küpsised on kuldsed ja jumekad. Jahtudes muutuvad küpsised krõbedaks. Sulata šokolaad ja kasta küpsise üks pool sisse ning kaunista meelepäraselt. Tõsta küpsetuspaberile tahenema. 

Kogus: 50 tk

Ahjupotiroog kalkuni toorvorstikestega

Ma ei tea, kuidas teiega lood on, aga mina olen köögis üsna laisaks muutunud. Mitte et ma enam süüa ei viitsiks teha, vaid ma lihtsalt tahaks võimalikult kiiresti ja maitsvalt toidutegemisega ühelepoole saada. Ma olen kõrvuni armunud oma uuskasutuspoest soetatud helesinisesse ahjupotti, mis mulle nendel "laiskushetkedel" appi tuleb. Laod poti head-paremat täis, pistad ahju ja toit valmistab end ise. Mina saan samal ajal lauda katta, lastega jaurata või midagi hoopis pakilisemat teha. Sellised potitoidud on ka head pühapäeva road, kus kappi kogunenud jääke ja lõppe saab hästi ära kasutada. 

Vaja läheb:

400 g kalkuni toorvorste
2 kartulit
200 g porgandit
200 g brokkolit
1 sibul
4 spl oliivi õli
100 g hapukoort
soola, pipart
suur peotäis värsket hakitud tilli
200 ml keeva vett

Tee nii:

Pane potti kuubikuteks lõigatud kartul, brokkoliõisikud, viilutatud porgand ja sibul. Lisa õli, sool ja pipar ning sega. Lisa 200 ml keeva vett. Hauta poti sisu kaane all 200 kraadi juures 30 minutit. Lisa roale hapukoor ja hakitud till ning sega. Aseta peale toorvorstid ja küpseta veel 25 minutit.

Kogus: 3-4le.

Muffinid suitsukana ja suvikõrvitsaga

Soolased soojad muffinid on minu arvates nädalavahetuse hommikuteks üks ideaalsemaid lahendusi - ärkad üles, paned ahju sooja, segad taigna kokku ja tõstad vormidesse, ning samal ajal kui hõrgutised küpsevad, pesed hambad, valid selga riided, valmistad kohvi, katad laua, ajad pere teised liikmed teki alt välja (kui just ahjust tulev muffini aroom seda juba teinud ei ole) ja päev võibki alata! Kohvi tasub serveerida kohe suure tassiga, sest võib juhtuda, et peale esimest muffinit haarab käsi ise teise järele. Soojalt parimad! 

Vaja läheb:

1 muna

2,5 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

2 dl keefiri

0,5 tl soola

2 spl õli

100 g juustu

100 g suitsutatud broileriliha

100 g suvikõrvitsat

küpsetuspaberit vormide vooderdamiseks (soovitan kasutada just küpsetuspaberit)

Tee nii:

Riivi juust, haki suvikõrvits ja suitsukana. Klopi muna lahti ning lisa jahu, küpsetuspulber, keefir, sool ja õli. Sega taignaks. Lisa ka riivitud juust, tükeldatud suvikõrvits ja hakitud suitsukana. Vooderda muffinivorm küpsetuspaberiga, jaga taigen vormi ning küpseta 170-175 kraadi juures ca 40 minutit kuni muffinid on seest korralikult küpsed ja kena pruuni jumega.

Odrajahu pannukad muskaatkõrvitsaga ja etteastest OmaMaitses

Olen muskaatkõrvitsa lummuses. Ta on mind oma laheda väljanägemise, erksa värvi ja imemagusa maitsega teiste köögiviljade suhtes täiesti pimedaks teinud. Topin seda pudru ja omleti sisse, muffinitaignasse ja sõbrannadega keerasime isegi sushi vahele! Eile õhtul tegin kalkunipada, loomulikult muskaatkõrvitsaga. Lapsele ja mehele ütlesin, et see on porgand. Mees ei kannata kõrvitsa lõhnagi ja kui ma olen üritanud seletada talle, et muskaatkõrvits on palju intensiivsem ja magusam ja maitselt isikupärasem, siis ei taha ta mind kuuldagi, maitsmisest rääkimata. Aga kalkunipada ta sõi ja kiitis. Nii et ära petsin!

Kui jutt juba kõrvitsa juures on, siis tegin hiljuti ka kõrvitsa-toorjuustu jäätist. Retsepti võib näha selle kuu OmaMaitses, kus mul oli toiduämblikuna võimalus väike etteaste teha. Lisaks jäätisele tegin ka peedi-bataadi suppi ja omletti kitsejuustu, rukola, röstitud seemnete ja kõrvitsaga (üllatus üllatus - kõrvits!). Eks ma neid retsepte teiega ka kunagi jagan, kui blogimisega aktiivsemalt jälle tegeleda jõuan. Kuna käsil on kaks põnevat toiduga seotud projekti, siis on blogi sunnitud mõnda aega vana rasva peal läbi ajama :) 

Aga nüüd pannukate juurde...

Vaja läheb:

75 g muskaatkõrvitsat

120 g odrajahu

250 ml piima

1 muna

4 tl kuhjaga suhkrut

0,5 tl soola

1-2 tl kardemoni

Tee nii:

Sega kausis muna, jahu, piim ja maitseained (timmi maitse järgi paika). Riivi juurde ka kõrvits ning sega. Kuumuta pannil õli ja küpseta keskmisel kuumusel meelepärase suurusega pannukad. 

Kogus: 12 tk.

Erinevaid suppe ahjus röstitud juurikatest

Ma olen viimasel ajal juurikate röstimisest sõltuvuses. Röstin neid niisama söömiseks, püreestan kartulipudru sisse või koogi- ja muffinitaignasse. Ja kui laiskus ikka väga peal on, siis püreestan hoopis supiks. Viimase variandi puhul on mängumaa päris suur ja avastamisrõõmu kui palju. Meile meeldib laduda ahjuplaat erinevaid köögivilju täis, et igaüks saaks ise taldrikutäie supikest soovitud kooslusega valmis meisterdada. Laual on lisaks erinevatele ürtidele valikus ka vahukoor, hapukoor, toorjuust või sinihallitusjuust - kes millega tahab suppi kreemjamaks timmida.

Plaaditäiest piisab kolme-nelja parajalt suure kausitäie supi valmistamiseks. Supi jaoks juurikaid röstides peaks ettevaatlik olema küpsetusajaga, et viljad liiga ära ei kuivaks ning jääks pehmed ja mahlased. Kaalikas, muide, on ära kuivanuna väga mõnus suupiste! Seekord pistsin ahju:

• peedid (200 g) 
• porgandid (175 g)
• kõrvitsa (300 g)
• kaalika (125 g)
• tomati (110 g ehk  1 keskmine)
• sibula (2 väikest)
• küüslaugu (5 küünt)

Niristasin mõnuga peale õli ja jahvatasin julgelt peale soola-pipart. Röstisin 220 kraadi juures 30 minutit. Kui juurikad valmis said, siis jagasin soovitud kooslused koos ürtidega kaussidesse, valasin peale keeva vett ja püreestasin supiks. Tihtipeale jätan kausi sisu nii paksuks, et seda võib pigem püreeks kui supiks nimetada. 

SUPP PEEDIST JA PORGANDIST SINIHALLITUSJUUSTU JA TÜÜMIANIGA

Vaja läheb:

190 g peeti (toorelt)

90 g porgandit (toorelt)

3 küüslauguküünt (toorelt)

20 g sinihallitusjuustu

väike peotäis värsket tüümiani

200 ml keeva vett

Tee nii:

Tõsta ahjus röstitud peet, porgand ja küüslauguküüned kaussi, vala peale keev vesi (alguses pigem vähem, vett saab vajadusel juurde panna) ning püreesta. Kui tundub, et supp on liiga paks, siis lisa vett. Vajadusel lisa ka soola-pipart. Sega sisse hakitud sinihallitusjuust ja tüümian. Söö kohe.

SUPP PORGANDIST, KAALIKAST, SIBULAST JA KÕRVITSAST TÜÜMIANI JA INGVERIGA

Vaja läheb:

85 g porgandit (toorelt)

125 g kaalikat (toorelt)

150 g kõrvitsat (toorelt)

1 väike punane sibul (toorelt)

1 sl kuhjaga toorjuustu

peotäis värsket tüümiani

1 cm jupp ingverit

150 ml keeva vett

soola, pipart

Tee nii: 

Tõsta ahjus röstitud porgandid, kaalikas, kõrvits ja sibul kaussi koos toorjuustu, riivitud ingveri, tüümiani ja keeva veega (alguses lisa vett vähem, vajadusel lisa juurde). Vajadusel lisa soola-pipart.

VEEL MAITSVAID KOOSLUSI:

• baklažaan + tomat 
• kõrvits + tomat + sibul + küüslauk + basiilik + tšilli + vahukoor
• muskaatkõrvits + paprika + küüslauk

Tšilline jõhvika-sibula moos

See moos on väärt kraam. Nädalavahetusel küpsetasin selle aasta esimesed verivorstid, mis olid isu ärevaks ajanud juba sellest ajast, kui moos purkidesse sai. Väga maitsev! Eraldi maitstuna on ta veidi vänge ja pealetükkiv, kuid erinevate lihade ja verivorstide kõrvale sobiv.  Veidi magus, veidi vürtsikas ning hapuka jõhvika kõrval kumab läbi ka praesibula mekk.

Pardifilee

Vaja läheb:

1 l jõhvikaid

1 sibul

2 küüslauguküünt

20 g tšillipipart

2 tl soola

150 g suhkrut

õli

Tee nii:

Haki sibul, küüslauk ja tšilli peeneks. Kuumuta poti põhjas veidi õli ning prae sibul klaasjaks. Lisa peeneks hakitud küüslauk, jõhvikad, maitseained ja hakitud tšilli. Lase moosil keskmisel kuumusel podiseda kuni jõhvikad on katki keenud ja segu hakkab paksenema. Vajadusel lisa maitse järgi soola või suhkrut.Tõsta moos soovitavalt väikstesse purkidesse, et siis neid järjest lihatoitude kõrvale pakkumiseks avada. Hea on, kui moos saab üleöö külmas "laagerduda" (kui moosi tahetakse kohe tarbida).