Salatitega on minu arust nii, et kunagi ei oska neile nime panna. Sest tahaks ette lugeda kõik komponendid, mis salatis peituvad, et mitte üht või teist osalist tähelepanuta jätta. Samas kartulisalatki on ju väga mitmet moodi mõistetav. On seal sees nüüd lisaks peaosalisele õli, sibul ja hapukurk või hoopis kurk, konservhernes, lastevorst ja koorekaste, tegu on ikka kartulisalatiga.
See salat sündis küll täitsa kogemata sellest, mis kapis parasjagu olemas oli. Kuna kooslus maitses mulle väga, siis läks taldrikutäis hommikul kordamisele ja kaamera ette. Hetkel juhtus mul kodus olema päevalilleseemne idusid, aga need võib asendada endale meelepärastega. Minu lemmikuteks on kikerherne ja mungoa idud. Kes ise kodus idandavad, teavad, et neid kaht on lausa lust idandada, sest nad kasvavad ruttu ja säilivad ka parasjagu kaua. Kujutan ette, et tuunikala tomatikastmes sobiks siia salatisse samuti väga hästi. Ja mõned vutimunad... ja krõbeda koorikuga pehme sai... Vot vot! Siinkohal ei lase mõttel enam lennata ja asume retsepti juurde!




