Omlett minu mehe moodi

Peale kahekuust viibimist Norramaal jõudis ka minu kallis mees lõpuks koju. Selle aja jooksul suutis ta mitu korda helistada, et küsida saia tegemise retsepti... no midaa? Ja koju jõudes tehti tellimus ka topsile juuretisele, et järgmisel korral ise leiba küpsetama hakata. Pidin pikali kukkuma. Suurest rõõmust loomulikult. Väga meeldiv on kuulata, et ka minu teine pool tunneb huvi kokkamise vastu ja suudab seejuures ka loominguline olla. Üks ühine jututeema ja tegemine rohkem:) Eile hommikul tegime koos näiteks omletti. Päris piinlik on tegelikult nimetada seda koostegemiseks, sest  mina kloppisin vaid munad lahti ning lisasin piima ja jahu. Lauagi kattis laps. Retsept ei ole küll midagi enneolematut, kuid mulle meeldis lihtsalt mehe omletitegemise tehnika. Seetõttu otsustasin teha selleteemalise postituse. Näiteks kuidas keerata üks paks omlett ümber nii et ta ei purunue. Aga kõigest nüüd lähemalt...

Vaja läheb:
5 muna
2 kuhjaga tl jahu
150 g peekonit
10 kirsstomatit
100 g juustu
peotäis hakitud rohelist sibulat
soola

Tee nii:

Haki sibul, lõika peekon ja juust väiksteks kuubikuteks ning poolita tomatid. Klopi munad lahti. Sega jahu vähese külma veega ühtlaseks, et ei jääks tükke sisse ja lisa ka piim. Klopi jahu-piimasegu ja munad kokku, lisa maitse järgi soola. Pruunista peekon kergelt kuumal pannil. Keera pliidikuumus keskmisele, lisa pannile ka natuke õli ning kalla muna pannile peekoni peale. Raputa kohe peale ka juustukuubikud, roheline sibul ja tomatid. Jäta kaane alla hauduma kuni muna on hüübinud. Kata pann suure taldrikuga ja keera ümber ning libista omlett pannile tagasi. Lase ka alumisel poolel pruunistuda ja omlett ongi valmis.

Täpilised kukeseene-ricotta pirukad

Olen tagasi! Ei ma ei käinud reisil, ei ma ei ole blogimisega lõpparvet teinud, ei ma ei ole ideedekriisis, jah ma teen endiselt süüa ja eriti küpsetan kooke... need on vastused, mida sain anda küsimustele, mis puudutasid blogis mitte millegi uue ilmumist. Lihsalt läks nii ja tahtsin nii. Ega siin erilisi suuri põhjusi ei olegi:) Igatahes olen nüüd tagasi. Sel puhul jagan teiega üht mõnusat pirukate retsepti. Tegelikult võib kasutada igasuguseid meelepäraseid seeni, kukeseen ei ole kohustuslik. Kuna hetkel on aga hooaeg, siis soovitan proovida just seda kooslust. Ma lihtsalt jumaldan kukeseene praadimise aroomi, väikse sibula, törtsu või ja soolaga loomulikult. Tavaliselt praen teadlikult juba rohkme seda maitsvat metsasaadust, sest enne piruka peale jõudmist leiab julgelt pool tee kõhtu. No kokk ju ometigi peab toitu maitsma, eks?!:)

Vaja läheb:   

Põhi on lihtsamast lihtsam - osta poest 500 g pärmi-lehttaigent ja jäta sulama.
1 pakk ricottat
150 g seeni
pool sibulat
suur peotäis hakitud rohelist sibulat
peotäis hakitud tilli
1 kollane talumuna
õli ja võid praadimiseks
soola

Tee nii:

Soojenda pannil õli ja prae hakitud sibul klaasjaks. Lisa seened ja ca 1 spl võid. Maitsesta soolaga ja jäta jahtuma. Lõika tartaleti vormiga või tassiga taignast rattad (mina saan 10 tk) ja aseta ahjuplaadile. Sega praetud seened ricotta, muna ja hakitud rohelisega ning vajadusel maitsesta veel soolaga (võib lisada ka natuke sidrunipipart). Kata taignarattad seene-ricotta seguga. Ülejäänud taignast vajuta nt pudelikorgiga väikseid täpikesi ning kata pirukad nendega. Küpseta 220 kraadi juures ca 15-20 minutit. Head isu!

Virsikune ricottakook šokolaadise üllatusega

No ei ole enam aega köögis toimetada... Laps on suur ja töö nõuab tegemist ning järjest vähem ja vähem jääb minu kurvastuseks aega toimetada oma lemmikkohas köögis. Minu mees teeb ka viimasel ajal rohkem süüa kui mina ja peab tunnistama, et fantaasiat tal selle kohapealt jagub. Peab blogimise meespoolele üle andma?!?! Igatahes ostsin poest suure purgi konservvirsikuid, mis on ilmselt patt praegusel rabarberi hooajal? Kuna ma ei ole kõige suurem rabarberi austaja, siis pistsin ricottakoogi sisse just neidsamu mahlaseid virsikupoolikuid. Kasutasin 20 cm läbimõõduga vormi, mistõttu suurema koogi tegemiseks tuleks võtta topelt kogus aineid. Eile võtsin aga sõranna juurest ikkagi kaks pirakat vart rabarberit, mille täna koogi sisse pistan. Näis mis saab. Äkki hakkab siiski veel maitsema...

Vaja läheb:

250 g ricotta kohupiima
300 ml Valio Alma juustumaitselist murakajogurtit
2 muna
40 g suhkrut
6 virsiku poolikut (konserv)
50 g šokolaadi (piimašokolaadi)
1 pakk Selga tiramisu küpsiseid
100 g võid

Tee nii:

1. Purusta küpsised ja sega sulatatud jahutatud võiga. Suru segu 20 cm läbimõõduga vormi põhja. Aseta vorm külma.

2. Vahusta munad vähehaaval suhkrut lisades ilusaks helekollaseks vahuks. Sega juurde jogurt ja ricotta.

3. Viiluta virsikud, lao vormi küpsisepõhjale. Virsikute peale purusta ca 50 g šokolaadi

4. Vala kõige peale ricotta-jogurti-muna segu. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 1 tund. Lase koogil jahtuda ning jäta külma üleöö seisma.

Grillitud kalkuniliha ürdise fetakreemiga kreekapärasel salatipadjal

Kevade ja päikese tulekuga on viimasel ajal suur isu just värske järel, tahaks erinevaid salateid ja kergeid suppe süüa. Kreeka salat on alati üks minu suur lemmik olnud. Sedapuhku sai meesperele mõeldes salatile lisatud ka lihasem amps: grillitud kalkuniliha ürdise fetakreemiga.  Kogusest piisab kahele. 

Vaja läheb:
400 g kalkuniliha
75 g pehmet fetajuustu
2 spl hapukoort
jääsalatit (pool keskmise suurusega pead)
2 väiksemat tomatit
1/3 pikast kurgist
peotäis oliive
1/2 punast sibulat
oliiviõli
veiniäädikat
oreganot, basiilikut, tüümiani, karrit
meresoola


Tee nii:

Tambi kalkuniliha õhemaks ning vajadusel lõika meelepärase suurusega tükkideks. Piserda lihale õli ja maitsesta soola, 0,5 tl karri, 0,5 tl oregano ja 0,5 tl basiilikuga. Jäta maitsestuma. Vahusta fetajuust ja hapukoor koos oregano, tüümiani ja basiilikuga (lisa vastavalt maitsele). Jäta külma maitsetuma ja tahenema. Grilli liha kas grillil või ahjus vastaval režiimil. Haki jääsalat, viiluta sibul, tükelda tomat ja kurk ning aseta taldrikule. Piserda peale õli (50 ml) ja veiniäädika (1tl) segu, millele võid omakorda veel ürte lisada. Kui kalkuniliha valmis, siis määri sellele fetakreem ning aseta see salatile. Haki peale oliive. Head isu!

Roosaroosiline sünnipäevatort

Tegu on traditsioonilise kohupiima-vahukoore tordiga, mille alumisel osal on neli kihti biskviiti ning ülemisel kolm. Vahele on pistetud ka maasikaid. Katteks on tordil valge šokolaadi-hapukoore-kohupiima-vahukoore segu. Rooside tegemiseks sain idee nami-nami foorumist, kus Diana rääkis, et valmistas neid Draakoni kommidest. Maitse ei ole neil nätsukommikestel just kõige parem, aga voolida on neist tõesti lihtne.Siinkohal lisan ka tordipõhja  retsepti, mis on siiani parim, mida kasutanud olen. Selle järgi valmistasin nii tordipõhja kui ka biskviidikihid. Retsept on pärit "Pereköögi kokaraamatust".

Tordipõhjaks läheb vaja:

4 muna

2 dl suhkrut

1 dl jahu

1 dl tärklis

1 tl küpsetuspulbrit

Tee nii:

Vahusta munad kohevaks helekollaseks vahuks. Lisa tasakesi segades omavahel segatud kuivained. Küpseta 180 kraadi juures 20 minutit (minul kulus selleks natuke kauem aega). Kogusest saab tavalise 24-26 cm läbimõõduga tordipõhja.

Roosid:

Mudi kommi näppude vahel, kuni see muutub pehmeks. Näpi komm ümaraks latakaks ning keera rulli. Iga järgnev latakas rulli eelneva ümber. Painuta õielehed natuke väljapoole. Aseta valmis roosid külma tahenema. Nelja lille jaoks kulus mul pool pakki Draakoni komme.